Seedetrakti kirurgi vastuvõtt

Seedetrakti kirurg aitab leida lahenduse kõhuõõne ja seedesüsteemiga seotud probleemidele.

Millal pöörduda kirurgi vastuvõtule?

Pöördu seedetrakti kirurgi juurde, kui:

• tunned püsivat või korduvat kõhuvalu, eriti kui valu on tugev, äkiline või kestab kauem kui mõned päevad;
• tunned, et toit jääb söögitorus kinni ehk on neelamisraskused;
• esinevad püsivad kõrvetised või hapu röhitsemine ning vaevused ei leevene tavapäraste vahenditega;
• tunned iiveldust, puhitust või esineb oksendamist ning need vaevused on sagedased ja häirivad igapäevaelu;
• märkad muutusi roojamises ehk esineb pikaajaline kõhukinnisus, kõhulahtisus või nende vaheldumine;
• veri väljaheites või pärakust tuleb verd; 
• esineb seletamatu kaalukaotus lühikese aja jooksul;
• tunned pikaajaliselt väsimust;
• soovid abi uuringutulemuste selgitamisel.

Mida on vaja teada seedetrakti kohta? 

Seedetrakt:  

• vastutab toidu seedimise eest;
• toitainete imendumise ja ainevahetuse jääkainete väljutamise eest; 
• mõjutab oluliselt sinu üldist enesetunnet. 

Mis toimub seedimisprotsessi käigus?

Seedimisprotsess on keeruline ja mitmeetapiline. See toimub sel ajal, kui toit ja vedelik liiguvad läbi seedetrakti.

1.   Seedimine algab juba enne esimest suutäit. Kui näete ja tunnete toidu lõhna, hakkavad teie süljenäärmed tööle. Need eritavad sülge, et suus oleks vedelikku, mis niisutab toitu närimise alguses. Sülg alustab juba suus süsivesikute seedimist.

2.   Siis liigub näritud toit suust söögitorusse. Söögitoru kasutab oma lihaseid, et toit makku liiguks.

3.   Magu eritab hapet ja muid aineid, mis aitavad toitu seedida.

4.   Seejärel muudab peensool poolvedela toidu vedelaks, et toitaineid omastada.

5.   Kõhunääre ja maks aitavad kaasa, eritades peensoolde seedemahlu. Sapipõis annab juurde sapi.

6.   Lõpuks satub toit jämesoolde. Seal saab toidujäätmetest väljaheide, mis lahkub kehast pärasoole ja päraku kaudu.

Uuringutel võib selguda, et seedetraktis ei ole midagi valesti, kuid sümptomid on siiski olemas. Need on funktsionaalsed seedetrakti haigused. Teiste haiguste korral esinevad nii sümptomid kui ka nähtavad muutused seedetraktis. Need on struktuursed haigused, näiteks kasvajad, haavandid ja põletikud. Ilma uuringuteta ei ole võimalik vahet teha, millise haigusega on tegemist.

On väga oluline teada, et funktsionaalset tüüpi haigust saab diagnoosida ainult siis, kui tõsisemad haigused on uuringutega välistatud. Funktsionaalsetele häiretele iseloomulikud sümptomid võivad esineda ka tõsiste struktuursete haiguste korral.

Mida on vaja teada seedetrakti haiguste kohta?

Seedetrakti haigusi on varajases staadiumis avastades palju lihtsam ravida. Uuringute käigus, näiteks kolonoskoopia või gastroskoopia ajal saab tihti nii diagnoosida kui ka kohe ravi alustada. Vajadusel võetakse uuringu käigus koeproov, mis aitab diagnoosi täpsustada. See on valutu ja kiire protseduur, mis ei vaja eraldi ettevalmistust.