Naiste tervis ja rasedus
Meie günekoloogid (naistearstid) ja ämmaemandad nõustavad naisi kõigis eluetappides – alates noorukieast kuni menopausi ja hilisema eluperioodini. Aitame ennetada, diagnoosida ja ravida erinevaid naistehaigusi ning tegeleme raseduse ja rasedusaegsete loote ultrahelidega ning nõustame sünnitusega seotud teemadel. Günekoloogiliste operatsioonidega saame diagnoosida ja ravida emaka-, emakakaela-, tupe- ja välisgenitaalide haigusi ning uriinipidamatust.
Pöördu meie poole, kui:
- sinu menstruatsioon on ebaregulaarne, väga valulik või ebatavaliselt tugev;
- sind häirivad valu, voolus, sügelus või muu seotud kaebus;
- soovid rasedust tuvastada, jälgida ja teha loote ultraheliuuringuid meie juures;
- sul on küsimusi rasestumise või rasestumisvastaste vahendite kohta;
- sul on mure seksuaaltervise, menopausiga seotud muutuste või uriinipidamatusega;
- oled kutsutud sõeluuringule või soovid personaalset vähiennetuse nõustamist;
- oled saanud saatekirja günekoloogilisele operatsioonile päevakirurgias või uuringule.
Soovitus: ka kaebusteta tasub käia regulaarselt naistearsti vastuvõtul ja osaleda sõeluuringutes. Nii aitame ennetada terviseprobleeme ja hoida sinu heaolu.
See teenus kuulub Tervisekassa toetatavate valdkondade hulka
Naistearsti vastuvõtt
Tule naistearsti vastuvõtule:
- menstruaaltsükli häirete või günekoloogiliste kaebuste korral;
- mõne naistehaiguse kahtluse korral või suguhaiguste kontrolliks;
- rasestumise, viljatuse või rasedusest hoidumise küsimustes;
- menopausi, hormonaalse tasakaalu probleemide või uriinipidamatuse korral;
- personaalseks vähi ennetuseks, uuringuks või päevakirurgia operatsiooniks.
Naistearsti korduv vastuvõtt
Seksuaalnõustamine
Seksuaalnõustamisele võid pöörduda:
- erektsiooni, seemnepurske või orgasmi raskuste korral;
- seksuaaliha muutuste või partnerite erinevuste korral;
- seksuaalvahekorra valulikkuse korral;
- seksuaalse identiteedi või orientatsiooniga seotud küsimustes;
- erinevate suhtevormide, spetsiifiliste seksuaalsete huvide või pornograafia kasutamise teemadel,
- raseduse, sünnitusjärgse perioodi või lapsevanemlusega seotud seksuaalelu muutuste korral.
Tule nõustamisele kas üksi või koos partneriga.
Raseduse kinnitamine
Millal tulla naistearsti juurde rasedust tuvastama?
- Tule rasestumise tuvastamisele pärast positiivset kodus tehtud testi 6.–8.rasedusnädalal.
- Küsi registratuurist raseduse tuvastamiseks kiiret vastuvõtuaega naistearstile.
Miks on vaja rasedus tuvastada ja kinnitada?
Naistearsti vastuvõtul:
- selgitame loodete arvu ja paiknemise;
- hindame loote varajast arengut ja elujõulisust;
- hindame emakaela pikkust ja munasarju;
- suuname vajadusel edasistele uuringutele;
- alustame raseduse jälgimist või soovimatu raseduse katkestamist.
Oluline teada:
- Tee enne kodune rasedustest
- Ära tule vastuvõtule enne 6.ndat rasedusnädalat
- Rasedusnädalat arvuta viimase menstruatsiooni esimesest päevast, mitte viljastumispäevast
Ämmaemanda vastuvõtt
Ämmaemandalt saad abi ja nõu nii enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel kui ka sünnitusjärgsel perioodil. Ämmaemand abistab sind imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab pereplaneerimisel ning aitab ennetada naistehaigusi.
Tule vastuvõtule, kui on vaja:
- rasedust jälgida;
- tulla kontrolli nii enne kui ka pärast sünnitust;
- saada nõu rinnaga toitmise kohta;
- leida sobiv rasestumisvastane vahend;
- abi pereplaneerimisega seotud küsimustes;
- osaleda emakakaelavähi sõeluuringus.
Loote I trimestri OSCAR test
Oscar testi teeme raseduse alguses, 12.–13. rasedusnädalal. See on kombineeritud sõeluuring, mille abil hindame loote kromosoomhaiguste, näiteks Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi riski. Hindame riski loote ultraheli mõõtetulemuste, ema vereanalüüsi ning ema vanuse alusel.
Mida OSCAR-testiga hinnatakse?
- Loote südametööd, jäsemeid ja liigutusi.
- Loote südame anatoomiat ja selgroo terviklikkust.
- Loote kuklavolti.
- Kromosoomhaiguste riski.
- Preeklampsia ja enneaegse sünnituse riski.
Uuring on ohutu nii emale kui ka lootele. Suurema riski korral teeme täiendavad uuringud (NIPT test või invasiivsed uuringud).
Mida on OSCAR-testi kohta vaja teada?
- OSCAR-testi saad lasta teha 12.–13. rasedusnädalal.
- Sul on vaja saatekirja, kui tuled Tervisekassa rahastusega uuringule.
- Kui tuled tasulisele uuringule, pole saatekirja vaja.
- NIPT testid ei asenda OSCAR-testi, vaid täiendavad seda.
Loote II trimestri anatoomia uuring
II trimestri looteanatoomia uuring on raseduse üks olulisemaid ultraheliuuringuid. Hindame loote arengut, et avastada võimalikke kõrvalekaldeid ajal, mil organid on hästi nähtavad.
Mida looteanatoomia uuringuga hinnatakse?
- Loote südame, aju, selgroo, näo ja teiste elundite arengut, et avastada varakult arenguhäireid.
- Loote kasvu ja mõõte.
- Platsenta asukohta ja lootevee kogust.
- Nabaväädi ja veresoonte ehitust.
- Loote üldist heaolu.
Uuring on ohutu nii emale kui ka lootele.
Mida on looteanatoomia uuringu kohta vaja teada?
- Sul on vaja saatekirja, kui tuled Tervisekassa rahastusega uuringule.
- Saatekirjaga saad lasta uuringu teha 18.–21. rasedusnädalal.
- Kui tuled tasulisele uuringule, pole saatekirja vaja.
- Omal soovil võid uuringut lasta korrata terve II trimestri vältel.
Loote heaolu uuring II või III trimestril
Tegemist on põhjalikuma ultraheliuuringuga, mille käigus hinnatakse loote seisundit, kasvu ja heaolu erinevate näitajate alusel. Uuring annab ülevaate nii loote arengust kui ka raseduse kulgu mõjutavatest teguritest.
Millal tasub teha loote heaolu uuringut?
- Soovid hinnata loote asendit, lootevee hulka ning platsenta asetsust ja struktuuri.
- Vajad hinnangut loote kasvule, mõõtes hinnangulist kaalu ja võrreldes seda raseduse suurusega.
- Soovid hinnata verevoolu nabaarteris, aju keskarteris ja vajadusel teistes veresoontes.
- Vajad täiendavat infot loote seisundi kohta, hinnates aktiivsust ja hingamisliigutusi.
Soovi korral on võimalik saada ultraheli pilt lootest. Pildi saamine sõltub loote asendist uuringu ajal ning on eraldi tasu eest.
Pärast uuringut selgitatakse tulemusi ning vajadusel antakse soovitused edasiseks raseduse jälgimiseks.
Loote ehhokardiograafia
Uuringuga hindame detailselt loote südame struktuuride arengut viiel erineval tasandil. Samuti hindame loote südame veresoonte ja klappide verevoolude mustrit ja kiirust. Pärast uuringut selgitame uuringu tulemusi ja vajadusel anname edasised soovitused raseduse jälgimiseks.
Millal peaks tegema loote südameuuringu?
Loote südameuuringu peab tegema, kui:
- looteanatoomia uuringul jäi kahtlus südamerikkele;
- on suurem risk kaasasündinud südamerikkega lapse sünniks;
- rasedal on südamerike;
- mõne ravimi kasutamise tõttu on vaja loote südant kontrollida;
- rasedal on mõni krooniline haigus, näiteks 1. tüüpi suhkurtõbi.
Mida on loote südameuuringu kohta vaja teada?
- Sul on vaja saatekirja, kui tuled Tervisekassa rahastusega uuringule.
- Saatekirjaga saad lasta uuringu teha näidustatud rasedusnädalal.
- Kui tuled tasulisele uuringule, pole saatekirja vaja.
- Omal soovil võid uuringut teha terve III trimestri vältel.
Loote 3D/4D ultraheli
- Rasedusaegne 3D/4D ultraheliga saad loodet näha kolmemõõtmeliselt ja reaalajas liikumas – näoilmeid, liigutusi ja isegi naeratust.
- Lisaks meditsiinilisele infole saad emotsionaalse kogemuse, kui näed oma last enne sündi.
Kasutame uusima põlvkonna kõrglahutusega ultraheliaparaate ja maatriksandureid, et saada lapse välimusest võimalikult realistlik pilt.
Millal teha loote 3D/4D ultraheliuuring?
Tule uuringule, kui:
- soovid näha loodet ja tema liigutusi;
- soovid kontrollida loote arengut ja anatoomiat;
- soovid jäädvustada pilte või videoid lapse liigutustest.
Mida on loote 3D/4D ultraheliuuringu kohta vaja teada?
- Tule uuringule 24.–32. rasedusnädalal, sest siis on loote nägu ja liigutused hästi nähtavad.
- Saatekirja ei ole vaja, sest uuringut saad lasta teha vaid tasulise teenusena.
- Uuringu käigus hindame ja mõõdame loote heaolu.
- Pead arvestama, et mõnikord ei võimalda loote asend kõiki kaadreid saada. Uuringu tasu sel juhul ei tagastata.
- Uuringu tulemusel saad endale fotod ja soovi korral videoklipi.
Emakakaelavähi sõeluuring
Uuringuga hindame vähieelseid muutusi emakakaelas. Sõeluuringut rahastab Tervisekassa ning see on kõikidele kutsutud vanuserühma kuuluvatele naistele tasuta.
Kes on 2026. aastal sõeluuringule oodatud?
Uuringule saad tasuta tulla ka siis, kui sul pole Tervisekassa kindlustust.
Sõeluuringule oodatud naised, kelle sünniaasta on: 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Mida on vaja teada sõeluuringu kohta?
- Sa ei pea kutset ootama – kui kuulud sihtrühma, võid uuringule võid tulla ka ilma kutseta.
- Test on kiire ja valutu ning tulemused saadame digitaalselt patsiendiportaali.
- Vajadusel kutsume su tagasi täiendavale uuringule või kolposkoopiale (tupe ja emakakaela uuringule).
Kolposkoopia (sh sõeluuringu kolposkoopia)
Mis on kolposkoopia?
Kolposkoopia on emakakaela ja tupe limaskesta vaatlus mikroskoobi sarnase seadmega, et tuvastada vähieelseid muutusi. Meie kliinikus töötavad kolposkoopia eripädevusega naistearstid.
Mida on vaja teada kolposkoopia kohta?
- Protseduuri ei saa teha menstruatsiooni ajal.
- Protseduur on valutu või kergelt ebamugav.
- Vajadusel võtame väikese koeproovi ehk teeme biopsia.
- Tulemused saad teada 3-4 nädala jooksul.
- Võtame sinuga ise ühendust, kui on selgunud vajadus see uuring teha.
- Kui sul on juba saatekiri olemas, saad ise sobiva aja broneerida.
Emakakaela konisatsioon
Eemaldame väikese protseduuriga emakakaelast koetüki, et diagnoosida või ravida vähieelseid muutusi.
Emakakaela konisatsioon (päevaravis)
Emakakaela konisatsioon on kirurgiline diagnostika ja ravimeetod, mille käigus eemaldatakse emakakaela välimine osa. Eemaldatav koetükk on enamasti koonusekujuline, mistõttu protseduuri nimetataksegi konisatsiooniks.
Emakakaela konisatsiooni eesmärgiks on eemaldada emakakaelast osa, milles on leitud ebatüüpilisi epiteelirakke. Neist rakkudest võib oluliselt suurema tõenäosusega areneda emakakaela pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähi areng algab reeglina emakakaela välispinda katvast epiteelist, seetõttu uuritakse neid rakke eriti hoolikalt. Enamasti on muutused emakakaela epiteelis tekitatud papilloomiviiruse poolt. On leitud, et teatud tüüpi papilloomiviirused on teistest ohtlikumad ning põhjustavad oluliselt sagedamini emakakaelavähi arengut.
Enne konisatsioonile suunamist teostatakse mitmeid uuringuid: emakakaela pinnalt võetakse kaapimise teel proove (onkotsütoloogiline preparaat), vajadusel uuritakse kolposkoopial muutunud piirkonda mikroskoobi abil ja võetakse kahtluse korral koetükikesi. Vajadusel teostatakse analüüs papilloomviirusinsfektsioonile. Kõikide eelnevate uuringute tulemused on kinnitanud, et muutused emakakaela pinda katvates epiteelirakkudes on sedavõrd tõsised, et on otstarbekas muutunud rakkudega emakakaela osa eemaldada.
Uuringud enne konisatsiooni:
Enne protseduurile suunamist tehakse tavaliselt järgmised uuringud:
- Emakakaela onkotsütoloogiline uuring,
- vajadusel HPV-analüüs,
- kolposkoopia ehk emakakaela vaatlus mikroskoobiga ning vajadusel koeproovide võtmine muutunud piirkondadest.
Kui uuringud kinnitavad mõõduka või raske astme vähieelseid rakumuutusi, on soovitatav eemaldada vastav emakakaela osa ehk teostada konisatsioon.
Operatsiooni kulg:
Emakakaela konisatsioon tehakse kas üldnarkoosis või kohaliku tuimestusega ehk lokaalanesteesias – sobiv meetod lepitakse kokku raviarstiga. Muutunud kude eemaldatakse elektrilise noa või skalpelli abil. Vajadusel peatatakse veritsus koagulatsiooni (kõrvetamise) või õmblustega.
Eemaldatud koetükk saadetakse histoloogilisele uuringule, kus hinnatakse rakkude ehitust ja muutuste ulatust.
Üldnarkoosi korral jälgitakse patsienti pärast protseduuri päevakirurgia osakonnas ning hea enesetunde puhul lubatakse samal päeval koju minna.
Võimalikud tüsistused ja riskid:
Kõige sagedasem tüsistus on emakakaela haavast tekkiv veritsus (umbes 1 juhul 10-st). Suurem risk on esimesel protseduurijärgsel ööpäeval ning umbes 1-2 nädala möödudes, kui haavakoorikud irduma hakkavad. Vajadusel võib osutuda vajalikuks veritsuse peatamine koagulatsiooniga või korduv õmblemine.
Suurema koetüki eemaldamise järel või korduva emakakaela konisatsiooni järgselt võib harva (umbes 2 juhul 100-st) kujuneda emakakaela puudulikkus, mis suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse riski. Raseduse ajal on võimalik seda korrigeerida emakakaela toetava õmblusega. Enamikul juhtudel kulgeb rasedus pärast konisatsiooni siiski normaalselt.
Harva võib tekkida emakakaela või emaka põletik. Üliharva esineb lähedal paiknevate organite (nt kusepõis, sool, kusejuha) vigastus.
Anesteesiaga seotud riskid on enamasti seotud ravimite ülitundlikkusega. Kui söömise ja joomise reegleid ei järgita, on oht oksendamiseks ja maosisalduse sattumiseks hingamisteedesse.
Tüsistuste riski vähendamiseks tuleb arsti teavitada:
- kõigist teadaolevatest haigustest ja kasutatavatest ravimitest,
- oma tervislikust seisundist protseduurile tulles (nt viirusinfektsioon),
- teadaolevatest ravimiallergiatest.
Pärast protseduuri
Konisatsiooni järgselt võib 2–4 nädala jooksul esineda vähest veritsust ja ebameeldiva lõhnaga voolust.
4–6 nädala jooksul tuleb vältida:
- tupetampoonide kasutamist (ka menstruatsiooni ajal),
- suguelu,
- rasket füüsilist pingutust,
- raskuste tõstmist üle 5–6 kg.
Samuti ei ole soovitatav käia vannis ega ujumas ning tuleks ennetada kõhukinnisust.
Järelkontroll
Umbes 6 kuu möödumisel konisatsioonist tuleb pöörduda oma naistearsti juurde kontrolli, kus tehakse kordusuuringud (onkotsütoloogiline uuring ja HPV-analüüs).
Kui pärast protseduuri tekib rohke verejooks, palavik ja/või tugev alakõhuvalu, tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda.
Vulvoskoopia
Vulvoskoopia on välissuguelundite vaatlus mikroskoobisarnase seadme ehk kolposkoobiga, et hinnata muutusi ja vähieelseid seisundeid
Mida on vaja teada vulvoskoopia kohta?
- Protseduuri ei saa teha menstruatsiooni ajal.
- Protseduur on valutu või kergelt ebamugav.
- Vajadusel võtame väikese koeproovi ehk teeme biopsia.
- Tulemused saad teada kahe nädala jooksul.
- Enne protseduuri on vajalik naistearsti konsultatsioon.
- Kui sul on juba saatekiri vulvoskoopiale, saad aja otse broneerida.
Panorama test
Hindame vereanalüüsiga loote kromosoomihaiguste riski.
Panorama Baas test
Panorama XP täispaneeli test
Panorama Medium test
Mis on Panorama test?
Panorama test on vereanalüüs, millega hindame loote kromosoomihaiguste riski. Test tehakse ema vereproovist ning see on ohutu nii emale kui ka lootele.
Mida Panorama test tuvastab?
Panorama testiga saame avastada loote kromosoomimuutusi, näiteks lisakromosoome, sugukromosoomide eripärasid või väikese osa DNA puudumist kromosoomilt.
PANORAMA testiga saame tuvastada lisakromosoomide ehk trisoomiate olemasolu korral:
- Downi sündroomi,
- Edwardsi sündroomi,
- Patau sündroomi.
PANORAMA testiga saame tuvastada sugukromosoomide anomaaliate korral:
- Turneri sündroomi,
- Klinefelteri sündroomi,
- Trisoomia X, ehk kolmekordne X,
- Jacobsi sündroomi.
PANORAMA testiga saame tuvastada sugukromosoomide anomaaliate korral:
- DiGeorge’i sündroomi ehk 22q11.2,
- Prader-Willi sündroomi,
- Angelmani sündroomi,
- Williamsi sündroomi,
- 1p36 mikrodeletsiooni sündroomi,
- Cri-du-chat sündroomi.
Loote diagnostilised uuringud
Koorionbiopsia või amniotsentees
Loote invasiivsed diagnostilised uuringud on vajalikud, et kinnitada sõeluuringute või NIPT-testi järgselt diagnoosi. Uuring tehakse ultraheli kontrolli all raviarsti poolt määratud rasedusnädalal. Samuti ka uuringu meetodi – koorionbiopsia või amniotsenteesi – määrab raviarst.
Koorionbiopsia tehakse raseduse 10.–14. nädalal, võttes proovi platsenta koest.Amniotsentees tehakse 15.–20. nädalal, võttes proovi looteveest.
Oluline teada
- Vajalik on arsti saatekiri ja eelnev nõustamine.
- Tulemused saadakse teada 2-3 nädalaga.
- Uuringut tehakse ainult meditsiinilisel näidustusel.
Munajuhade läbitavuse uuring
Uuring (HyCoSy või HSSG) aitab selgitada, kas rasestumise raskus või viljatus on seotud munajuhade sulguse või takistusega. Uuringu käigus viiakse emakaõõnde kontrastainet ning ultraheli abil jälgitakse, kas vedelik liigub vabalt läbi munajuhade. See näitab, kas need on avatud ja toimivad normaalselt.
Millal tasub teha munajuhade läbitavuse uuring?
- rasestumine ei ole õnnestunud vähemalt aasta jooksul;
- sul on olnud vaagnapõletik või operatsioon, mis võib mõjutada munajuhade avatust;
- arst on soovitanud täpsustada viljatuse põhjust.
Mida on vaja teada munajuhade läbitavuse uuringu kohta?
- Uuring tehakse ultraheli kontrolli all ja ei vaja narkoosi.
- Uuring kestab umbes 20–30 minutit.
- Sul võib uuringu ajal olla kergelt ebamugav, enamasti on protseduur siiski valutu.
- Pärast uuringut võib esineda kerge alakõhuvalu või määrimine, mis möödub mõne tunniga.
- Vajalik on eelnev günekoloogi konsultatsioon, kes hindab uuringu vajadust.
Raseduse ravimipõhine katkestamine (medikamentoosne abort)
Sul on võimalik katkestada rasedus omal soovil ja ilma meditsiinilise põhjuseta kuni 12. rasedusnädalani.
Kuidas toimub raseduse katkestamine ravimiga?
Raseduse katkestamiseks:
- pead vormistama oma nõusoleku raseduse katkestamiseks.
- pead kaks korda arsti visiidil käima – esimesel visiidil nõustame, võtame analüüsid ning anname ravimi; teisel visiidil teeme järelkontrolli.
- tuleb teha kaks ultraheliuuringut – esimesel hindame raseduse suurust ja teisel teeme katkestuse järgse kontrolli.
Mida on vaja teada raseduse katkestamise kohta ravimiga?
- Omal soovil raseduse katkestamine on võimalik seni, kuni rasedus on kestnud 11 nädalat ja 6 päeva.
- Raseduse saad katkestada tasulise teenusena või Tervisekassa kindlustuse puhul omaosalusega.
- Pärast ravimi võtmist lubatakse sind koju. Raseduse katkemise protsess toimub tavaliselt kodus.
- Mõnel juhul on võimalik ravimiga rasedust katkestada ka meie päevakirurgia osakonnas, sellisel juhul lisandub päevakirurgia voodipäeva tasu).
Emakasisese vahendi (spiraali) paigaldamine ja eemaldamine
Spiraal kaitseb rasestumise eest 3–8 aastat, sõltuvalt valitud spiraali tüübist. Paigaldame spiraali emakaõõnde ning see sobib nii sünnitanud kui ka sünnitamata naistele.
Millal tasub spiraali paigaldada?
Lase spiraal paigaldada, kui:
- soovid kindlat ja pikaajalist rasestumisvastast vahendit;
- sa ei soovi iga päev võtta rasestumisvastaseid tablette;
- kui su menstruatsioon on vererohke või valulik.
Sobiva spiraali aitab valida naistearst visiidi ajal.
Mida on vaja teada spiraali paigaldamise kohta?
- Spiraali saab paigaldada ja eemaldada nii Tervisekassa toetusega kui ka tasulise teenusena.
- Spiraal ise on tasuline, Tervisekassa seda ei rahasta.
- Kui soovid hormoonspiraali, tuleb see enne protseduuri osta apteegist retsepti alusel välja.
- Mittehormonaalse spiraali saad apteegist ilma retseptita. Protseduuri hind ei sisalda spiraali hinda.
- Teeme protseduuri kohaliku tuimestusega.
Hüsteroskoopia
Millal on vaja emakaõõnevaatlust?
- emakaverejooksude põhjuse leidmiseks ning sageli ka selle põhjuse kõrvaldamiseks;emaka limaskestas esinevate müoomisõlmede ja polüüpide eemaldamiseks või
- emaka limaskesta täielikuks eemaldamiseks.
- Lastetuse korral otsitakse emakast liiteid või vaheseinu ja kõrvaldatakse need.
Hüsteroskoopia tegemiseks on parim aeg kohe pärast menstruatsiooni.
Mida on vaja teada hüsterokoopia kohta?
- Enne operatsiooni ei tohi süüa 6 tundi ega juua (ka vett) 2 tundi. Protseduur on lühike ja saad koju samal päeval.
- Pärast üldnarkoosi ei tohi sõidukit juhtida.
- Kui saatekiri on olemas, saad operatsiooniaja kohe broneerida.
- Pärast protseduuri võib esineda vähest veritsust 2 — 3 nädala jooksul.
Uriinipidamatuse operatsioon lingumeetodil
Linguoperatsioon on kõige püsivama tulemusega ravi, mille käigus asetatakse kusepõie alla õhuke tugiling, mis aitab pingutusel vältida uriinileket.
Millal on vaja teha linguoperatsioon?
Pöördu meie poole, kui:
- uriin lekib füüsilisel koormusel, köhimisel või aevastamisel;
- uriinipidamatus häirib töö- või sotsiaalelu.
- soovid probleemile pikaajalist ja püsivat lahendust.
Mida on vaja teada operatsiooni kohta?
- Operatsioon kestab umbes 30–40 minutit.
- Teeme operatsiooni kohaliku tuimestuse või lühinarkoosiga.
- Koju saad samal päeval.
- Enamasti paraneb uriinikontroll kohe pärast operatsiooni.
- Vajalik on eelnev günekoloogi konsultatsioon ja uriinipidamatuse täpsustavad uuringud.
Emakaõõne abrasioon
Seda kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks või ka raviks. Enamikel juhtudel pole abrasiooni vaja teha, vaid piisab emakaõõnevaatlusest ehk hüsteroskoopiast.
Millal tehakse emakaõõne abrasiooni?
- Abrasioon on vajalik, kui tuleb peatada tugev verejooks ja võtta emakaõõnest koeproov.
Mida on vaja teada emakaõõne abrasiooni kohta?
- Protseduur toimub narkoosis. Pärast narkoosi ei tohi ise sõidukit juhtida.
- Koju saab pärast operatsiooni samal päeval.aastumine on tavaliselt kiire.
Välissuguelundite operatsioonid
Mis juhtudel tehakse välissuguelundite operatsioone?
- Välissuguelundite operatsioone tehakse, kui on vaja eemaldada healoomulisi kasvajad, tsüste või põletikulisi moodustisi.
- Bartholini näärme tsüsti korral kasutame uue meetodina Wordi kateetrit, mis taastab näärme loomuliku äravoolu ja vähendab kordumise riski.
Millal on vaja arstiga konsulteerida?
- Tule vastuvõtule, kui esineb valulik, tursunud või mingi muu häiriv moodustis välissuguelundite piirkonnas.
Mida on vaja teada välissuguelundite operatsiooni kohta?
- Operatsioon kestab tavaliselt kuni 30 minutit.
- Protseduur tehakse üldnarkoosis.
- Pärast operatsiooni saad koju samal päeval, kuid ise ei tohi sõidukit juhtida.
- Wordi kateetri paigaldame lokaalse tuimestusega ja see on lühike, 10–15 minutit kestev protseduur.
- Operatsioonist taastumine on tavaliselt kiire.
- Enne operatsiooni on vaja günekoloogiga konsulteerida.
Emakakaela operatsioon
Tule meie vastuvõtule, kui tajud allavajet ning on vaja teha täpsustav läbivaatus.
Mida on vaja teada emakakaela operatsiooni kohta?
- Operatsioon toimub üldnarkoosis.
- Koju saad pärast operatsiooni samal päeval, kuid ise ei tohi sõidukit juhtida.
- Taastumine võtab aega 4–6 nädalat.
- Enne operatsiooni on vaja günekoloogiga konsulteerida.
Uriinipidamatuse ravi – Bulkamid® süstid
Uriinipidamatuse ravi eesmärk on taastada kontroll põie üle ja vähendada tahtmatut uriinileket.
Bulkamid® süstid on lihtne ja tõhus protseduur, mille käigus süstime kusiti ümbrusse pehmet geeli, mis tihendab kusitit ja aitab taastada normaalse uriinipidamise.
Millistel juhtudel sobivad Bulkamid® süstid?
Pöördu meie poole, kui:
- esineb tahtmatu uriinileke köhimisel, aevastamisel või füüsilisel pingutusel;
- uriinipidamatus häirib igapäevaelu või liikumisvabadust;
- soovid lahendust, mis ei vaja kirurgilist lõikust;
- oled proovinud vaagnapõhjalihaste harjutusi, kuid tulemus pole olnud piisav.
Mida on vaja protseduuri kohta teada?
- Protseduur kestab umbes 15–30 minutit ja tehakse kohaliku tuimestusega.
- Tavaliselt saad koju samal päeval.
- Bulkamid® geeli toime on kohene ning tulemus püsib mitu aastat.
- Vajalik on eelnev günekoloogi konsultatsioon ja uriinipidamatuse täpsustavad uuringud.
Kirurgiline intiimplastika
Intiimplastika on esteetilise kirurgia osa ja me teeme seda Sinu soove arvestades. Intiimplastika jaotub häbememokkade-, lahkliha- ja tupeplastikaks.
Millal tehakse intiimplastikat?
- Soov korrigeerida suurte või väikeste häbememokkade kuju või suurust.
- Sünnituse või trauma järel tekkinud armide korrigeerimiseks.
- Tupe lõtvuse ja vaagnapõhja toe parandamiseks.
Mida on vaja teada kirurgilise intiimplastika kohta?
- Operatsiooni vajadust ja eeldatavat tulemust saad arutada koos naistearstiga.
- Operatsioon tehakse üldnarkoosis.
- Pärast operatsiooni saad koju samal päeval, kuid ise ei tohi sõidukit juhtida.
- Olenevalt lõikusest kestab taastumine 3–8 nädalat.
Tipptasemel meditsiin, inimlik lähenemine
80 000+
Patsienti
On usaldanud meie eriarstiabi ja hoolt.
50+
Eriarsti ja spetsialisti
Meie arstide pikaajaline praktika ja pidev enesetäiendamine tagavad teile parima võimaliku ravi. Ühendame tarkuse ja hoolivuse.