Seedetrakti tervis
Kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised, röhatised, kõhuvalu… Need on vaid mõned seedetrakti haigustele iseloomulikud sümptomid. Seedetrakti probleemid on üllatavalt levinud – hinnanguliselt kogeb iga teine inimene elu jooksul mõnda seedetraktiga seotud vaevust. Paljud taluvad neid vaevusi aastaid, pidades neid “normaalseks” või lihtsalt ebamugavuseks, millega tuleb leppida. Tegelikkuses ei pea kannatama, enamikul juhtudel on seedetrakti probleemid selge põhjus ja tõhus ravi olemas.
Seedetrakt mängib olulist rolli sinu organismi töös:
- vastutab toidu seedimise;
- toitainete imendumise ja ainevahetuse jääkainete väljutamise eest;
- mõjutab oluliselt sinu üldist enesetunnet.
Seedetrakti haigused esinevad väga sageli ja võivad avalduda nii suhteliselt kerge ebamugavustundena kui ka raskete seisunditena, mis nõuavad pikaajalist ravi.
Soovitus: Sümptomeid ei tohi ignoreerida, isegi väike muutus võib viidata tõsistele häiretele, tähelepanuta jättes võib seisund halveneda. Just seetõttu on oluline mõista, millised seedetrakti haigused on kõige levinumad, milliste sümptomite korral tuleb koheselt arsti poole pöörduda.
Seedetrakti kirurgi vastuvõtt
Seedetrakti kirurg aitab leida lahenduse kõhuõõne ja seedesüsteemiga seotud probleemidele.
Millal pöörduda kirurgi vastuvõtule?
Pöördu seedetrakti kirurgi juurde, kui:
- tunned püsivat või korduvat kõhuvalu, eriti kui valu on tugev, äkiline või kestab kauem kui mõned päevad;
- tunned, et toit jääb söögitorus kinni ehk on neelamisraskused;
- esinevad püsivad kõrvetised või hapu röhitsemine ning vaevused ei leevene tavapäraste vahenditega;
- tunned iiveldust, puhitust või esineb oksendamist ning need vaevused on sagedased ja häirivad igapäevaelu;
- märkad muutusi roojamises ehk esineb pikaajaline kõhukinnisus, kõhulahtisus või nende vaheldumine;
- veri väljaheites või pärakust tuleb verd;
- esineb seletamatu kaalukaotus lühikese aja jooksul;
- tunned pikaajaliselt väsimust;
- soovid abi uuringutulemuste selgitamisel.
Koloskoopia
Koloskoopia ehk sooleuuring
Koloskoopia narkoosis
Koloskoopia ja gastroskoopia
Koloskoopia ja gastroskoopia narkoosis
Endoskoopiline polüüpide eemaldamine (kuni 5 polüüpi)
Koloskoopia (kolonoskoopia) on tänapäevane sooleuuring, mille käigus uuritakse jämesoolt, pärasoolt ja peensoole lõpposa. See on kõige täpsem meetod jämesoole limaskesta hindamiseks ning ainus uurimismeetod, millega saab suure kindlusega välistada soolevähki. Koloskoopia aitab selgitada seedetrakti kaebuste põhjuseid, avastades samal ajal polüüpe, kasvajalisi muutuseid, põletikulisi protsesse, divertiikuleid või hemorroide. Vajaduse korral eemaldatakse uuringu käigus polüübid ja võetakse koeproov.
Tule uuringule, kui esineb:
- Pikaajaline kõhuvalu või kõhulahtisus
- Veri väljaheites või seletamatu kaalulangus
- Soolepõletiku sümptomid, nt kõhupuhitus, soolespasmid, kõhulahtisus.
- Perekondlik eelsoodumus soolevähi või polüüpide tekkeks.
Gastroskoopia
Gastroskoopia ehk maouuring
Gastroskoopia narkoosis
Gastroskoopia on seedetrakti ülaosa uuring, mille käigus vaadeldakse söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksoolt. Protseduur viiakse läbi paindliku, peenikese toruja optilise instrumendiga, mis võimaldab meil otse vaadelda söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiksoole sisepinda. Vajaduse korral saame kohe võtta koeproove, eemaldada healoomulisi kasvajaid või sulgeda verejooksu.
Pöördu uuringule, kui sul esinevad:
- ülakõhuvalu, kõrvetised, röhatised ja tükitunne kurgus;
- neelamishäired, söömisraskused, korduvad iiveldused või oksendamine,
- Seletamatu kaalulangus või aneemia;
- veri oksendamisel;
- Vajad ravi või lõikuse järgset kontrolli.
Peensoole MRT
Peensoole MRT uuringuga hindame peensoole seina ehitust, võimalikke põletikulisi muutusi ning soolesiseseid moodustisi. Samuti tuvastame ahenemisi, kasvajaid ning põletikulisi tüsistusi nagu fistulid ja abstsessid.
Miks on vaja teha peensoole MRT-uuring?
- avastada Crohni tõbe või muud põletikulist soolehaigust
- selgitada pikaajalise või seletamatu kõhuvalu põhjuseid;
- tuvastada soole ahenemist või ummistust;
- selgitada seedetrakti verejooksu põhjuseid;
- tuvastada kasvaja peensooles;
- jälgida ja hinnata olemasoleva haiguse kulgu ning ravi efekti.
Mida on vaja teada peensoole MRT-uuringu kohta?
- 6h enne uuringut ei tohi süüa!
- Palume kohale tulla sulle määratud ajast 1 tund varem.
- Tund aega enne uuringut antakse sulle juua lahjendatult 1,5 liitrit Eziclen/Fortrans lahust. Lahus tuleb juua 60 minuti jooksul. Joodud lahus laiendab peensoole valendikku, mis on oluline kvaliteetsete pildikujutiste saamiseks. Lahus võib põhjustada kõhulahtisust.
- Uuringuks on vajalik paigaldada käele veenikanüül kontrastaine manustamiseks ja soolestiku liikumist aeglustuva ravimi (Bysimin) süstimiseks.
- Uuring kestab kuni 45 minutit.
Kõhu-vaagnapiirkonna ultraheliuuring
Kõhu-vaagnapiirkonna ultraheli aitab hinnata maksa, sapipõie, pankrease, põrna, neerude ja vaagnaelundite seisundit ning avastada muutusi.
Miks on vaja teha kõhu-vaagnapiirkonna UH-uuringut ?
- selgitada kõhuvalu või ebamugavustunde põhjusi;
- hinnata seedehäirete ja puhituse põhjusi või muutuseid soolestiku töös;
- avastada maksa, sapipõie, neerude või põie haigusi;
- leida neeru- või sapikive;
- tuvastada põletikulisi protsesse ja kasvajalisi muutusi;
- leida vedeliku kogunemine kõhuõõnde;
- täpsustada günekoloogiliste kaebuste põhjuseid (nt alakõhuvalu);
- jälgida varasemalt teadaoleva haiguse kulgu.
Mida on kõhu-vaagnapiirkonna UH- uuringu kohta vaja teada?
- Uuringule on oodatud nii täiskasvanud kui lapsed.
- Kuni 3 tundi enne uuringut võib süüa kergelt. Vahetult enne uuringut soovitame söömisest hoiduda. Juua võib väikestes kogustes vett.
- Uuring on valutu ja ohutu.
Tipptasemel meditsiin, inimlik lähenemine
80 000+
Patsienti
On usaldanud meie eriarstiabi ja hoolt.
50+
Eriarsti ja spetsialisti
Meie arstide pikaajaline praktika ja pidev enesetäiendamine tagavad teile parima võimaliku ravi. Ühendame tarkuse ja hoolivuse.
